Sa oled siin

Aasta raudteel: õnnetusi oli mullu vähem, kui varasematel aastatel

Möödunud aastal oli Eesti raudteedel 9 avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist kaks olid sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohas ja 7 otsasõidud raudteel viibinud inimestele, mille tulemusel hukkus neli inimest.
 

„Meil on väga hea meel tõdeda, et 2020. aasta on juhtumite madala arvu poolest tavapäratu,“ märkis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) peadirektor Kaur Kajak. „Kutsume kõiki üles hoolsale ja tähelepanelikule käitumisele raudteede läheduses.  Paraku toimub raudteedel harva kergeid õnnetusi; seega on suur rõõm iga ära jäänud õnnetuse üle.“ Rongi ja mootorsõiduki kokkupõrgetes inimesi ei hukkunud ning ei saanud ka raskelt vigastada.
                                                                                                         
Kui analüüsida ajavahemikku 2014-2020, siis positiivse asjaoluna saab välja tuua, et 2020. aastal toimunud juhtumite koguarv on selle ajaperioodi väikseim. Kokkupõrgete arvu osas oli juhtumite arv aastate madalaim. Inimkahjude poolest oli 2020. aasta sarnane 2016. aastale, mil hukkus üks inimene ning vigastada sai 7.
 
Juhtumitest 3 toimusid Harjumaal, 3 Tartumaal, 1 Lääne-Virumaal, 1 Põlvamaal ja 1 Viljandimaal. Juhtumitest 5 toimusid raudteeülekäigukohal või -ülesõidukohal. Juhtumitest 4 toimusid väljaspool raudteeületuskohti ehk kohtades, kus raudtee ületamine ei ole lubatud. Juhtumitest 2 olid seotud jalgrattal raudtee ületajatega. Neist ühel juhul toimus otsasõit jalgratturile raudteeülekäigukohal, kus raudteed tohib ületada vaid jalgsi, mitte jalgrattal. Teisel juhul toimus otsasõit jalgratturile raudteeülesõidukohal, kus rongi saabumisest andis samal ajal märku ülesõidufoor, helisignalisatsioon ja tõkkepuu. Ühe otsasõidu juhtumi puhul tuvastati, et liiklejal olid peas kõrvaklapid, mis võisid olla faktoriks juhtumi toimumisel. Valdavalt on juhtumite menetluste tulemusena hinnatud, et tegemist on õnnetusjuhtumi või liikleja poolse tähelepanematusega. Kahe juhtumi puhul on hinnatud, et võis olla tegemist ettekavatsetud tegevusega.


 

Kvartalite kaupa jagunesid juhtumid järgnevalt:


I kvartal: Kokku toimus 3 juhtumit. 2 otsasõidu juhtumit, hukkus 1 ning vigastada sai 1 inimene. 1 kokkupõrge, inimkahjusid juhtumis ei olnud.
II kvartal: 3 otsasõidu juhtumit, hukkus 2 ning vigastada sai 1 inimene.
III kvartal: Kokku toimus 3 juhtumit. 2 otsasõidu juhtumit, hukkus 1 ning vigastada sai 1 inimene. 1 kokkupõrge, inimkahjusid juhtumis ei olnud.
IV kvartalis juhtumeid ei toimunud.


 
EL-is 4% rongiõnnetusi aastas vähem


Euroopa Raudteeamet avaldas tänavu märtsis ülevaate ohutusalastest suundumustest Euroopas. Arvestama peab seda, et Euroopa ülene statistika tuleb viivitusega ehk andmestik põhineb 2019. aasta juhtumitel. Avaldatud 2019. aasta andmed kinnitavad üldist positiivset arengut Euroopa Liidus. Alates 2010. aastast on õnnetused ning nende tagajärjel hukkunud inimeste arv vähenenud keskmiselt 4% aastas. 2019. aasta oli Euroopa Liidus kõigi aegade turvalisim. Samas peab välja tooma, et sellest hoolimata toimus 2019. aastal Euroopas kokku 1552 õnnetusjuhtumit, milles hukkus 824 inimest.

Edusammud on olnud väga ebaühtlased Euroopa Liidu liikmesriikides, kusjuures ohutustaseme varieeruvus on endiselt suur. See tähendab, et tuleb teha jätkuvalt tööd, et nii liikmesriikides ning seega ka Euroopa Liidus üldiselt raudteeohutustaset parandada. Eesti puhul võib välja tuua, et jätkuvalt on probleem raudteeületuskohtades toimunud õnnetusjuhtumitega.


 
Mullu koolitati 3450 inimest


Raudteega seotud juhtumite vähendamiseks viidi Eestis eelmisel aastal läbi mitmeid teavitustegevusi koolides ja lasteaedades arvestades kehtivate piirangutega viiruse leviku tõkestamiseks. Kokku koolitati raudteeohutuse teemadel 3450 inimest. Koolitusi viisid läbi MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) vabatahtlikud. Lisaks toimus raudteeohutusnädala raames OLE raudteeohutuskampaania „Vaata vasakule ja paremale ning lase rong läbi“.

Detsembris oli OLE raudteeohutuskampaania „Sind oodatakse jõuluks koju“. MTÜ Aga Mina, Transpordiameti (endise Maanteeameti) ja TTJA koostööl loodi uudne liiklusohutuse virtuaaltuur, kus ringi vaadates ja erinevaid meediaid kasutades, on lapsevanematel ja õpetajatel võimalik saada olulist informatsiooni või koos lapsega vaadelda erinevaid liiklussituatsioone ja arutleda ohutu liikemise teemadel. Liiklusohutuse virtuaaltuuri valmimisse panustasid ka mitmed raudtee-ettevõtted (AS Eesti Raudtee, AS Operail, AS Eesti Liinirongid).
 
Raudtee-ettevõtted panustasid raudteeohutusse ohutussõnumite levitamise, ennetustegevuste ning reaalses liikluspildis nähtavate meetmete kaudu. Näiteks 2020. aastal paigaldas AS Eesti Raudtee raudteeülesõidukohtadele infomärgistused, millel antakse informatsioon raudteeülesõidukoha nimetuse, identifitseerimise numbri ning AS Eesti Raudtee juhtimiskeskuse dispetšeri kontaktnumbri kohta. Infomärgistuste eesmärgiks on anda liiklejale teavet raudteeülesõidukoha osas, mis võib olla abiks raudteeohutuse alase informatsiooni edastamisel konkreetse raudteeülesõidukoha kohta AS-ile Eesti Raudtee või näiteks Häirekeskusele.
 
1. jaanuaril algas Euroopa raudteeaasta. See tähendab, et tänavu on kogu Euroopas erilise tähelepanu all raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eelised. Raudteeaastaga soovitakse motiveerida inimesi ja ettevõtjaid rongi kasutama, et ühiste pingutustega saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.